Selgunud on Eesti Jazziauhinnad 2026 nominendid
Juba 20. korda tunnustavad Eesti Jazzliit ja Jazzkaar Eesti jazzielu silmapaistvamaid tegijaid, andes välja Eesti Jazziauhinnad 2026. Laureaadid kuulutatakse pidulikult välja 30. aprillil kell 18 Von Krahli laval enne kontserti Bianca Rantala, Valter Soosalu & UMO Helsinki Jazz Orchestra „Gigil Marathon”. Oma lemmik jazzmuusiku saavad valida kõik muusikasõbrad hääletades Delfi Kultuur portaalis kuni 18. aprillini.
Eesti Jazziauhindade eesmärk on tunnustada meie aktiivsemaid, professionaalsemaid ja loomingulisemaid jazzivaldkonna tegijaid ning tuua esile neid, kes hoiavad siinse jazzielu elava ja mitmekesisena. Lisaks publikulemmikule antakse juubeliaastal välja tunnustused viies kategoorias: Aasta Jazzmuusik, Noor Jazzitalent, Aasta Jazziedendaja, Aasta Jazzansambel ja Aasta Jazzihelilooja.
Aasta Jazzmuusik 2026 tiitlile kandideerivad bassist ja helilooja Mingo Rajandi, kitarrist Ain Agan, pianist ja helilooja Rahel Talts, laulja ja laulukirjutaja Anett Tamm ning saksofonist, helilooja ja improvisaator Maria Faust. Aasta Jazzmuusiku auhinnafond on 4000 eurot koostöös Piletikeskusega, lisaks kuulub auhinna juurde kontsert Jazzkaar 2027 programmis ning Kaupo Kikkase teos.
Mullune Aasta Jazzmuusik Kristjan Randalu ütles tunnustust vastu võttes: „Ma ausalt ei osanud seda auhinda oodata, kuna olin olnud juba Jazziauhinna laureaat aastal 2011, kahekordsete saajate pretsedent puudus ja vääriliste kandidaatide ring Eestis pole ennast kindlasti ammendanud. Suurem osa minu muusikalistest tegemistest on jäänud Eestist väljapoole. Seda positiivsem oli üllatus, et need otsustajatele korda läksid. Olen siiralt tänulik.”
Noore Jazzitalendi 2026 finalistid on pianist Lisanne Pappel, saksofonist Nikita Korzoun, pianist Kairiin Kukk, trummar Marten Männa ja kitarrist Richard Raun. Auhinnaks on 2000 eurot Telliskivi Loomelinnakult, võimalus esineda Jazzkaare korraldatud kontserdil aasta jooksul ning Kaupo Kikkase teos.
Aasta Jazzansambel 2026 kategoorias on nomineeritud Maria Faust Sacrum Facere, Rahel Talts Ensemble, Joel Remmel Trio, Rahel Talts Quartet ja Mingo Rajandi. Võitja saab autasuks 2500 eurot koostöös Eesti Autorite Ühinguga ning Kaupo Kikkase teose.
Aasta Jazziedendaja 2026 kategoorias tõstetakse esile neid, kelle töö loob jazzile püsivat pinda, kasvatab publikut ja avab uusi võimalusi nii muusikutele kui ka kuulajatele. Nomineeritud on Jaak Sooäär, Raadio Tallinn, Ivi Rausi-Haavasalu, Võru Kannel & Heiki Kelp ning Viljandi Kitarrifestival & Ain Agan.
Lõuna-Eesti kultuurielu üks olulisi kandjaid Võru Kannel koos Heiki Kelpiga on toonud Võrru esinema maailmanimesid, kellele see on sageli olnud ka Baltikumi ainus kontsert, ning korraldab rahvusvahelise haardega basskitarrifestivali „Bassioaas”. Ivi Rausi-Haavasalu panus ulatub nii Eesti Jazzliidu juhtimisse kui ka noore põlvkonna kasvatamisse MUBAs ja rütmimuusika hariduse edendamisse laiemalt. Jaak Sooäär on olnud üks Eesti Jazzliidu verstaposte, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzmuusika osakonna üks loojatest ja juht, muusik ja helilooja, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti jazzmuusika edendamisse ja uue generatsiooni kasvatamisse. Viljandi Kitarrifestival on aastaid toonud fookusesse improvisatsioonilise ja stiiliülese kitarrimängu ning kasvatanud noori tegijaid Tiit Pauluse nimelise preemia kaudu. Raadio Tallinn, mis tähistab tänavu 20. sünnipäeva, on pakkunud kuulajatele aastaid kvaliteetmuusikat jazzist folgini ning hoidnud elus uudishimulikku ja avatud kuulamiskultuuri.
Aasta Jazziedendaja auhinnafondi kuuluvad JURA C8 kohvimasin festivali peatoetajalt JURAlt, Kaupo Kikkase teos ning vabapääse Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul.
Aasta Jazzihelilooja 2026 nominendid on Rahel Talts, Kristjan Randalu, Mingo Rajandi, Maria Faust ja Madis Muul. Võitjale on koostöös Eesti Autorite Ühinguga välja pandud 2500 eurot ning Kaupo Kikkase teos.
Lisaks antakse välja koostöös Delfi kultuuriga Publiku lemmiku tiitel. Selleks saavad kõik jazzisõbrad hääletada Delfi kultuur veebilehel.
Tänavuste auhindade visuaalseks keskpunktiks on taas Kaupo Kikkase taiesed. Sel korral saavad laureaadid teosed sarjast „Abüss”. „„Abüss” on seeria, mida olen pildistanud kahekümne aasta jooksul. Lained, veepiisad ja ookeanid kannavad endas kõik suurt vete saladust, mis on mind lummanud juba lapsepõlvest. Valisin need tööd jazziauhindadeks, sest neis on midagi improvisatsioonilist, justkui looduse etüüdid, mis ei kordu kunagi täpselt samal moel. Ühtlasi on need ka selle seeria esmatrükid,” sõnab Kikkas.
Eesti Jazziauhinnad 2026 antakse üle õhtul, mille keskmes on ka värske uuslooming. Vahetult pärast auhinnatseremooniat kõlab Von Krahli laval Bianca Rantala, Valter Soosalu & UMO Helsinki Jazz Orchestra „Gigil Marathon”. Aasta Jazzihelilooja 2025 Bianca Rantala uudisteos on kirjutatud spetsiaalselt UMO Helsinki Jazz Orchestrale ja harpejjivirtuoos Valter Soosalule ning ühendab kaasaegse bigbändi esteetika, mitmekihilise fusion-harmoonia, rütmilise innovatsiooni ja kaunid vokaalid. Rantala värske teos on teadaolevalt esimene, mis on kirjutatud bigbändile ja sooloinstrumendina just harpejjile.
„See on olnud minu jaoks väga tähenduslik projekt, sest UMO on minu lemmik jazzorkester. See projekt ühendab mitmeid mulle olulisi teemasid: uue instrumendi lõimimine bigbändi konteksti, kultuuride ja põlvkondade muusikaline dialoog ning Soome ja Eesti koostöö,” ütleb Rantala.
Eesti Jazziauhindu annavad välja festival Jazzkaar ja Eesti Jazzliit koostöös Piletikeskuse, Telliskivi Loomelinnaku, JURA ja Eesti Autorite Ühinguga.