EESTI JAZZLIIT

EESTI JAZZ

Eesti jazzi sünniaastaks peetakse 1925. aastat, mil Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle alustas regulaarseid esinemisi orkester The Murphy Band, mille repertuaari põhiosa moodustasid tollased lööklaulud, mis vallutasid lühikese ajaga enamiku linnade tantsusaalid.

Sving jõudis Eestisse 1930. aastate teisel poolel, mil repertuaar muutus ameerikalikumaks. 1936. aastal hakkas tegutsema Kuldne Seitse, mis kujunes enne II maailmasõda Eesti parimaks jazzorkestriks. Svingiperioodil toimus ka esimene jazzkontsert akadeemilises keskkonnas – Estonia Kontserdisaalis. Kontserti kanti ka üle ringhäälingus.

II maailmasõda ja selle tagajärjed lõhkusid Eesti jazzielu kõige põnevamal momendil, ajal, kui see just hakkas õiget hoogu sisse saama tänu pealekasvanud uuele noorte muusikute põlvkonnale. Lõppes Eesti jazzi vaba areng ja jätkus põrandaalune tegutsemine.

Eesti esimeseks jazziorganisatsiooniks loetakse 1947. aastal asutatud Swing Club’i, mille eestvedajaks oli Uno Naissoo. Esimesed jazzifestivalid kasvasid välja ansamblite omavahelistest kohtumistest ajastul, kui jazz oli keelatud.  Alates 1966. aastast, kui siia saabusid esinejad Rootsist ja Soomest, muutusid Tallinna jazzifestivalid rahvusvaheliseks. 1967. aastal toimunud legendaarne Tallinna jazzifestival jäi paraku viimaseks, sest esinema oli kutsutud Charles Lloydi kvartett Ameerikast. 1967. aasta jazzifestivalil lahvatanud skandaal ja Charles Lloydi kvarteti kontserdilt salvestatud album paigutasid Tallinna siiski maailma jazzikaardile.

Eesti taasiseseisvumisega sai jazz uue hingamise ja areneb võimsa intensiivsusega. Jazzmuusikat on võimalik õppida erinevates muusikakoolides üle Eesti. 2004. aastal avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jazzmuusika osakond. Samal aastal loodi ka Eesti Jazzliit.

Tänaseks on peale kasvanud terve uus põlvkond heliloojaid ja muusikuid, kes on viinud Eesti jazzi uuesti maailmakaardile kõrvuti “vanade ja väärikate” jazzimaadega.

X